Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3.veebruarist 9.märtsini. Vastlapäeva nimetus on pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Kunagi algas pärast vastlapäeva seitsmenädalane suur paast. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.
Eesti vastlapäevakombestik:
Tuli varakult tõusta, siis oled aasta otsa virk.
Toit kogu päeva laual- nii jätkub seda terveks aastaks.
Silmi tuli pesta 9 korda, siis ei tule suvel sääsed tülitama.
Süües ei tohtinud sõrmi lakkuda, muidu lõikad suvel noaga sõrme.
Kõige iseloomulikumaks tegevuseks vastlapäeval oli liulaskmine, millega taotleti head linakasvu. Lõigati juukseid, hobustel saba ja lakka, et need hästi kasvaksid.
Kõik naistetööd – ketramine, nõelumine, kudumine jne. - olid vastlapäeval keelatud. Kes keelu vastu eksis, sel pidid kasvama "õige virinad ja närused lambad" või "luised ja takused linad". Küll aga soovitati vastlapäeval paelu punuda - siis on sead suvel hästi vagusad.
Vastlapäev oli paljuski naiste püha; naised käisid sel päeval kõrtsis linapikkust joomas. Seda joodi enamasti otse pudelist – siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma.
Naised uskusid, et kui vastlakuu laseb ennast vaadata, siis saab tema käest endale aastaks ilu ja tervist nõutada. Juukseid kammiti hoolega. Usuti, et kui tüdruk läheb vastlapäeva öösel ristteele, teeb lume sisse hernestest risti ja selle kohal kükitades häda teeb, võib kutsuda välja Vanatühja, kes sellise teo peale igasuguse soovi võis täita.
Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.
Vastlapäeva ilmatarkused:
- On vastlapäeval sula, tuleb lühike kevad.
- On vastlapäeval külm, tuleb külm kevad.
- Kui vastlapäeval tuiskab, saab palju vilja.
- Pikad jääpurikad ennustavad pikka lina.
- Tuul ennustab rohket marjasaaki.
- Lumesadu- palju putukaid suvel.
No comments:
Post a Comment