a ja b kuubis otsivad lahendust

Gümnaasiumi klassid loosisid endale 4. novembril ühe algebralise valemi, mille kohta nad pidid tegema õppevideo põhikoolile. Õppematerjal anti üle matemaatika loodusteaduste nädalal, mis toimus novembrikuu viimasel nädalal. 11.B klassi õpilased loosisid enda algebraliseks valemiks (a+b)³ ehk summa kuubi valemi. Loodetavasti teeb antud õppevideo põhikooli õpilastele valemite õppimise lihtsamaks ja huvitavamaks.    

"Active trough knowledge!"

Uus koolitutvustusvideo on valminud ka nüüd in english

Vabariigi aastapäeva uhke tähistamine

23. veebruaril tähistati meie koolis vabariigi aastapäeva. Saalis oli lühike kontsert, kus esinesid meie kooli õpilased. Sissejuhatuseks lauldi Eesti hümni ja koolilaulu. 11a ja 11b klassi poisid esitasid lühipala raamatust "Nimed marmortahvlil".

Lisaks kontsertile oli koolipäev lühem kui tavaliselt ja reedel, 24.veebruaril, oli vaba päev. See tähendas võimalust aastapäeva paraadi vaatama minna.

Kas tunned Eestimaad?

Seoses vabariigi aastapäevaga otsustasime teha kooli õpilaste ja õpetajate seas küsitluse "Kas tunned Eestimaad?". Meie küsimustele olid nõus vastama paljud õpilased ning video tuli kokkuvõtlikult üsnagi humoorikas. Tahaksime selle videoga seoses tänada kõiki osalejaid ning suured tänud ka meie rühmaliikmele Hendrikule, kes oli meile suureks abiks. Veel tahaksime ära mainida seda, et meil ei olnud plaanis kellestki halba muljet jätta, vaid tahtsime teha huvitavat videot.

Õpilasesinduse ja direktsiooni ümarlaud

Õpilaste rahuloluküsitlusest selgus, et õpilased peavad kooli tugevuseks järgmiseid asju:

·        Hea haridustase

·        Head sportimisvõimalused (erinevad spordiruumid ja pesemisvõimalus)

·        Head ja toredad õpetajad

·        Nooremate õpetajate õpetamismeetodid (mis teevad õpitava huvitavaks) ning nende käitumine ja suhtlemine õpilastega.

·        Sõbralik õhkkond

·        Kooli hea välimus

·        IKT-vahendite kasutamine õppetöös (SMART’id ja sülearvutid)

·        Meediaõpe ja multimeediavahendid

·        Kooli medõde, kes räägib eesti keeles ning on osavõtlik ja sõbralik

·        Infoteler

·        Koolis palju üritusi

·        Puhvet

·        Võimalus parkida koolihoovis

·        Väliklass (Aga seda võiks tihemini kasutada!)

Õpilaste poolt välja toodud probleemid ning küsimused ja juhtkonna vastused:

·        Suusatunnid- kallis ja koormav ning ajakulukas neile, kes tegelevad aktiivselt teiste treeningutega.

Õpilasesinduse poolt pakutud lahendus: Võiks mööndusi teha neile, kellel on ette näidata treeneri tõend, et tegelevad aktiivselt mõne spordialaga.

Juhtkonna kommentaar: Suusatamine on õppekava üks osa. Õppekava on meile riiklikul tasandil ette kirjutatud ja see on meile täitmiseks. Õpetamise aluseks on riiklik õppekava, kus on ainete ja klasside kaupa kirjas, mis peab õpilasele selgeks saama- ka suusatamise erinevad tehnikad on seal sees. Teise treeninguga saab suusatamisest vabastada vaid siis, kui tegeletakse spordiga väga kõrgel tasemel (nt. olümpiaks valmistumine.)

·        Söögivahetund varasemaks  (8.c)

Juhtkonna kommentaar: Pakkuda on 9.40

·        Toidu kvaliteet on halvenenud- kartulid kõvad, supi sees on konte, toidu seest leitud karvu, makaronid on liiga pehmeks keedetud, toit mage ja üksluine (liiga palju kalatoite), kandikud mustad.

Juhtkonna kommentaar: Neid probleeme on ette tulnud siiski väga vähe. Toitlustajatele on ette kirjutatud väga karmid nõuded, millest menüüde koostamisel lähtutakse. Maitsed on erinevad. Kala toiteväärtus on noorele inimesele väga suur ning sealt saab selliseid aineid, mida mujalt toiduainetest ei saa. Juhtkond suhtleb toitlustajaga nendel teemadel..

·        Sööklas kord käest- trügimine, söövad need, kes ei ole maksnud ja osad võtavad liiga suured portsjonid.

Õpilasesinduse pakutud lahendus: Suurendada kontrolli nende üle, kes söövad ja kes mitte ning sööklas võiks kogu aeg olla mõni õpetaja, kes aitab korda luua või kasutada kiipkoodisüsteemi.

Juhtkonna kommentaar: Kui märkad rikkumist, reageeri ja tegutse- tee kaasõpilasele märkus kui ta trügib, käib söömas siis kui pole maksnud või võtab liiga suure portsu! Võtke appi klassijuhataja ning lahendage probleemid klassi tasandil. Kui probleemid jätkuvad, tuleb gümnaasiumi klassijuhatajatel sööklas kontrollimas käia. Hetkel peab sööklas korda pidama õpetaja Virge Virunurm. Kiipkaardisüsteem on väga kallis ning see on võimalik vaid linna rahade eest, aga hetkel sellist võimalust ei ole. Toiduraha maksmise kohta võib klassijuhataja meeldetuletuse lapsevanemate listi saata!

·        Nädalavahetuseks jäetakse liiga palju õppida.

Juhtkonna kommentaar: Kui nädalavahetuseks õppida ei anta, siis langeb kogu koormus nädala sisse. Õppekava tuleb täita ning õppimata ei saa midagi jääda. Arvestustööde arvu veerandis/kursusel vähendati.

·        Arvutiklassi arvutid peaksid olema kiiremad ja korralikumad.

Juhtkonna kommentaar: Tallinna koolide seas oleme kõige paremini arvutitega varustatud kool ja võrreldes teiste riikidega oleme suisa pea jagu üle!

·        Spordisaalide põrandaid tuleks tihemini pesta.

Juhtkonna kommentaar: Koristaja, kes neid ruume koristab, on väga korralik ning peseb igal õhtul põrandad puhtaks. Kuna aeroobikasaali ei kasutata nii tihti, siis ei ole vajadust seda ka tihemini pesta. Tuleb lihtsalt õpilastel ka hoolikam olla, et õigeid jalatseid kantakse.

·        Rohkem õppereise.

Juhtkonna kommentaar: Rahalisi ressursse ei ole nii palju. Õppereis peaks olema lastele tasuta või väga vähese raha eest ning seotud õppekavaga. Õppereise tehakse nii palju, kui palju projektie kaudu rahasid saadakse.

·        WC-des ei ole alati seepi ja paberit ja sööklas seepi.

Juhtkonna kommentaar: Kui märkad, et seepi või paberit ei ole, teata juhtkonnale.

·        Kooli esine ja trepp on libedad.

Juhtkonna kommentaar: Paratamatult talvel ongi libe, kuid üldiselt meil ikka pannakse killustikku. Libedus tekib siis kui pinnal liugu lasta, seega kui märkate, et keegi laseb koolitrepil liugu, paluge tal lõpetada ja selgitage, miks see halb on.

·        Vahetundides rohkem tegevusi.

Õpilasesinduse ja juhtkonna kommentaar: Hinda oma aega, kasuta seda targalt, loe näiteks kohustuslikku kirjandust või õpi järgmisteks tundideks. Kevadel peaks valmima ka mängude koridor 0-korrusel, kus on võimalik näiteks lauamänge mängida. Lauamänge on ka erinevates klassides ning õpilasesinduse ruumis, kus saab neid mängida-küsi võtit huvijuhilt.

·        Põhikoolile rohkem pidusid ja õhtusi üritusi ning klassidevahelisi võistlusi.

Õpilasesinudse kommentaar: Ootame initsiatiivi ja tegutsemisvalmidust ning konkreetsemaid soove ja ettepanekuid!

·        Jaotada tunde päevade vahel võrdsemalt (9.b).

Juhtkonna kommentaar: Õppealajuhataja on kursis probleemiga. Kahjuks ei õnnestu paremat tunniplaani teha, sest 9.klasside keelte valik on keeruline- üle kolme klassi.

·        Vahetusjalatsite kontroll teha jälle, sest kõik ei vaheta jalatseid.

Juhtkonna kommentaar: Teeme kontrolli!

·        Tuleks keskenduda ka nõrgematele õpilastele (9.a).

Juhtkonna kommentaar: Palun probleemi kohta täpsustusi!

·        Puudumiste kontroll on liiga range. Rohkem võiks lubada ema tõendiga puududa (10.c, 11.a,

11.b). Miks on 11.b klassil erinevad puudumisreeglid?

Juhtkonna kommentaar:  Haridusameti seisukoht on, et puudada võib ainult arstitõendiga. Arst kirjutab tõendi siis kui teda on eelnevalt teavitatud, et laps on haige, mitte pärast tagantjärele. Puudumine ja õpitulemused on otseselt seotud- mida vähem puudute, seda paremad on õpitulemused!

·        Õpilastele ka WIFI kasutamise võimalus, sest arvutiklassi ei mahu nii palju.

Juhtkonna kommentaar: Internetti vajatakse eelkõige õppetööks. Elion on meie koolile andnud piiratud arv IP aadresse ja kui kõik õpilased saaksid ka wifisse, siis saab see arv väga kiiresti täis ja õpetajad ega arvutiklassi arvutid ei pääse enam internetti kui hinnad langevad, on tulevikus võimalik soetada üks ruuter, mis võimaldaks kõigil wifisse. Mõne aasta pärast ehk õnnestub.

·        Jalgpalliväljaku muru vahetus.

Juhtkonna kommentaar: Kuna see nõuab väga suuri rahalisi ressursse, siis hetkel ei ole võimalik. Loodame, et mingil ajal kui Spordi- ja Noorsooametil on rohkem rahasid, on see võimalik.

            

·        Vähem vabu tunde (10.b).

Juhtkonna kommentaar: Selle probleemi põhjustab olukord, kui on palju valikaineid. On valida kas vähe valikaineid ja vähem vabu tunde või palju valikaineid ja vähe vabu tunde.

·        Valikainete nimekirja lisada ainult need, mida tohib valida. Õpetajad ei tohiks survestada õpilaste valikuid. Rohkem valikaineid gümnaasiumis. Enam seda probleemi ei ole, sest sellest aastast toimus valik interneti teel ja valikut ei saanud kõigutada.

·        Tüdrukute kehalise garderoobi WC-s ei ole prill-lauda ja 1.korruse ning kehalise garderoobige WC-d haisevad.

Õpilasesinduse kommentaar: Hakkame tegema teavitustööd, et WC-d püsiks puhtana.

Juhtkonna kommentaar: Hoidke WC-d puhtana! Prill-laud pannakse.

·        Garderoobe tuleks õhutada.

Juhtkonna kommentaar: Räägitakse sel teemal! Püütakse lahendada.

·        Probleemid õpetajatega

Kui on probleem, siis tuleb sellest kohe ja konkreetselt rääkida.

·        Kursusehinnete parandamine alles suvel.

Juhtkonna kommentaar: Parandamine on nii massiliseks läinud, et õpetajad ei jõua enam tegeleda mitmete kursuste asjadega korraga. Eelnev olukord oli meie headus, aga õpilaste suhtumine on selle tõttu veel halvemaks läinud ja paratamatult- õpilased on seda laisemad, mida laisemad neil lastakse olla. Kui oled hädas (haigused, kooli esindamine spordivõistlustel), tuleb palu pikendust õppealajuhatajalt.

    
    ·        Osad klassid on külmad.

Juhtkonna kommentaar: Jälgige, et aknad ei oleks lahti ja radiaatorid ei ole maha keeratud.

Võimalus head teha

Täna toimus koolis heategevuslaat, mida korraldasid hakkajad kümnenda klassi õpilased Marion Urm, Laura Kutser, Anne-Mari Kaur ja Cäroly Aan.

Miks otsustasite heategevuslaata korraldada?

Kuna meil on selline tund nagu vabaaja korraldus ning meie liigitus sealt oli heategevus, siis kõige parem mõte oli teha veebruari igal teisipäeval heategevus laat + veel palju erinevaid üritusi, mis toetuvad ka heategevusele.

Kuhu läheb raha, mis laadal teenite?

Raha läheb Virumaa kodutute loomade varjupaigale.

Mida arvate heategevuslaatadest ja kas neid peaks rohkem korraldama?

Heategevuslaatadest arvan ikka positiivselt, ning miks mitte aidata meist endast vaesema olukorraga kohti või inimesi. Tegelikult võiks ju koolis olla vähemalt 2 korda aastas heategevuslaat, kus üks toimub näiteks kevadel ja teine sügisel.

Miks annetate just kodutute loomade varjupaigale?

Ma ei oska niimoodi vastatagi, aga eks me uurisime neid ja Virumaa varjupaik tundus nii häda vajavat, et otsustasime, et teeme seekord veel loomade varjupaigale ning kui kunagi on veel plaanis teha siis teeme lastekodule, mis vajab abi.

Kes küpsetas koogid, mida te täna müüsite?

Kooke küpsetavad meile nii õpilased kui õpetajad, kes tahavad aidata heategevusega. Ning hetkel on veel võimalus kõigil aidata, kellel on soovi teha mingisugust küpsetust laadale. Tooge järgmiseks teisipäevaks oma hõrgutis huvijuhi või korraldajate kätte ning lisan veel, et kogu raha läheb Virumaa kodutute loomade varjupaigale. Keegi endale midagi tasku ei pane. 

Küsimustele vastas Cäroly Aan.

Jalad kõhu alt välja ja kelgutama!

Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3.veebruarist 9.märtsini. Vastlapäeva nimetus on pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Kunagi algas pärast vastlapäeva seitsmenädalane suur paast. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.

Eesti vastlapäevakombestik:

Tuli varakult tõusta, siis oled aasta otsa virk.

Toit kogu päeva laual- nii jätkub seda terveks aastaks.

Silmi tuli pesta 9 korda, siis ei tule suvel sääsed tülitama.

Süües ei tohtinud sõrmi lakkuda, muidu lõikad suvel noaga sõrme.

Kõige iseloomulikumaks tegevuseks vastlapäeval oli liulaskmine, millega taotleti head linakasvu. Lõigati juukseid, hobustel saba ja lakka, et need hästi kasvaksid.

Kõik naistetööd – ketramine, nõelumine, kudumine jne. - olid vastlapäeval keelatud. Kes keelu vastu eksis, sel pidid kasvama "õige virinad ja närused lambad" või "luised ja takused linad". Küll aga soovitati vastlapäeval paelu punuda - siis on sead suvel hästi vagusad.

Vastlapäev oli paljuski naiste püha; naised käisid sel päeval kõrtsis linapikkust joomas. Seda joodi enamasti otse pudelist – siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma.

Naised uskusid, et kui vastlakuu laseb ennast vaadata, siis saab tema käest endale aastaks ilu ja tervist nõutada. Juukseid kammiti hoolega. Usuti, et kui tüdruk läheb vastlapäeva öösel ristteele, teeb lume sisse hernestest risti ja selle kohal kükitades häda teeb, võib kutsuda välja Vanatühja, kes sellise teo peale igasuguse soovi võis täita.

Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.

Vastlapäeva ilmatarkused:

• On vastlapäeval sula, tuleb lühike kevad.
• On vastlapäeval külm, tuleb külm kevad.
• Kui vastlapäeval tuiskab, saab palju vilja.
• Pikad jääpurikad ennustavad pikka lina.
• Tuul ennustab rohket marjasaaki.
• Lumesadu- palju putukaid suvel.

Ekslusiiv: Tõnis Lukas

Foto: Wikipedia

11.B klassi poisid Daniel Leevik ja Mihkel Murd käisid täna, 21. veebruaril Tiigrihüppe sihtasutuse 15. sünnipäeva konverentsil. Konverentsil viibis mitmeid tähtsaid isikuid, sealhulgas meie president Toomas Hendrik Ilves, haridusminister Jaak Aaviksoo ning ka endine haridusminister ja praegune riigikogu liige Tõnis Lukas, kes oli piisavalt lahke andmaks meile intervjuud pärast konverentsi esimest poolt.

Härra Tõnis Lukaselt küsiti esimese asjana, kuidas talle senini on meeldinud konverents. Endine minister vastas koheselt, et see on pidulik konverents, kus tehakse kokkuvõtteid ning mis tunduvad päris asjalikud. Tõnis Lukasele tundus huvitav veel see, kui kaugele on jõutud tehnoloogia arenguga koolides ning pidas seda huvitavaks aineks kõigile, kes on kohale tulnud.

Teisena ei saanud küsimata jätta seda, mida peaks muutma koolides infotehnoloogia vallas. Sealt saime vastuseks, et kindlasti õpetajate ettevalmistust tehnoloogia kasutamisel. Infotehnoloogia peab Lukase sõnul olema meie õppeprotsessis kasulik, sest selle väärkasutamisel võib see meile kahju tuua või paremal juhul pole meile sellest lihtsalt kasu. Kui õigesti kasutada, siis muudab see õpilase õpikeskonna paremaks ning teadmised jäävad paremini külge. Lukas hoiatab veel meid, et me iga väiksema asja pärast ei läheks vaimustusse, sest osa neist tekitavad ka mängusõltuvust ning see võib meile hoopis häda kaasa tuua, kuid kokkuvõtteks on tehnoloogial väga palju potensiaali ning mitmeid võimalusi.

Viimasena mainitud, kuid mitte tähtsusetu küsimusena sai küsitud tema enda arvamust tehnoloogia arengust koolides tänapäeval. Lukase sõnul võimaldab teadlaste tasemel tehnoloogia väga palju, kuid koolis seda viimast taset rakendada ei ole võimalik. Lisaks peaks koolis tehnoloogia vallas olema head ja sõbralikud suhted ning kõik vahendid peaksid juba mujal läbiproovitud olema. Kuigi tehnoloogia areneb "hirmsa" kiirusega, siis noored on kindlasti tehnoloogia arenguga rohkem kursis kui õpetajad ja vanemad.

Karvased ja sulelised

Algklassides toimusid loomapidamisalased tunnid, kus arutati, kuidas oma lemmikute eest hoolitseda.

Lemmikloomadele tuleb süüa anda, nendega võib mängida, kuid mitte neile haiget teha. Väikeste puuriloomade korral, tuleb nende elukeskkonda puhastada ja korras hoida ning nendega õrnalt ümber käia. Kõikide lemmikutega kaasneb suur vastutus ja neid ei tohi pikaks ajaks hooletult üksi jätta.

Elina Pähklimägi meil külas

15. veebruaril käis Elina Pähklimägi, vabakutseline näitleja, meie kooli näiteringilastel külas ja vastas rõõmsalt nende küsimustele. Muidugi olid oodatud ka kõik teised huvilised. Lapsed olid ette valmistunud, ja väga huvitas neid „Kättemaksukontor“. Elina rääkis ka oma näitlejateest ja sellega kaasnevatest naljakatest juhtumistest.

Foto: Harlei Silversten Romanski

Mõningad küsimused, mis Elinalt küsiti:

Kuidas iseloomustate Häidi rolli „Kättemaksukontoris“?

Marioni vastand. Ta on vist minevikus haiget saanud ja sellepärast pole nii avatud. Ta ei löö millegi ees risti ette. Maksimalist. Millegi pärast ei leia endale normaalset meest.

Kuidas on lihtsam mängida, kas laval või kaamera ees?

Neid kahte ei saa võrrelda. Lavastuses läheb kõik enamasti konkreetses järjekorras, ja tead, kust alustad ja kuhu välja jõudma pead. Filmi tehes võetakse duubel, peale seda võibolla kohv, siis jälle duubel, aga järjekord võib olla täiesti ebaloogiline ja ise ei teagi, mis neist duublitest lõpuks kokku pannakse.

Milline on teie arvates hea näitleja?

Hea näitleja julgeb laval olla kole. Kõik teavad, et meigiga saab teha end ilusaks, aga teine asi on lasta end kohe mõnuga koledaks võõbata.

Kas teil on kunagi lavahirm olnud?

Jah, lavaka aegadel, aga enam pole ammu olnud.

Kuidas olete harjunud „Kättemaksukontori“ tõttu tekkinud tähelepanuga?

Ei olegi. Kõige hullem on see, et ei saa enam rahulikult poeski käia. No lastest ma saan aru, aga üks hetk mõistsin, et mingi mees jälitab mingi kaameraga. Keeruline on väljas peolgi käia.

Mida te teete, kui teist ajakirjanduses midagi halba kirjutatakse?

Selle peale ei saagi midagi teha. Kaeban telefonis sõbrannale ja elan edasi.

Te olete pikk ja ilus, kas olete kunagi mõelnud modellikarjääri peale?

Ei.

Kuidas laval õigel ajal nutma hakata?

Selleks tuleb end õigesse emotsionaalsesse seisundisse viia. Või siis kasutada sellist asja nagu glütseriin, mida pannakse silmanurkadesse ja mille aurud panevad pisarad voolama.

Kui kell sai kolm, jagas Elina autogramme, kallisid ja tehti pilte. Siis aga tõttas ta edasi prantsuse keele tundi. See oli mõnus pärastlõuna, kõik kuulasid huviga ja kohtumisega jäädi rahule.

Kes on sinu südamesõber?

Meie sõbrapäev jätkus ka 14. veebruaril ning siis oli tegevusi palju rohkem. Nimelt, eelmisel päeval tellitud serenaadid, musid, kallid, šokolaadid ja posti pandud kaardid jõudsid nüüd sõpradeni. Tublid õpilasomavalitsuse liikmed tegelesid terve koolipäeva kaartide jagamise, põsemuside andmise ning serenaadide esitamistega. Terve kool oli kaunistatud südametega ning hommikul kooli tulles sai igaüks ka endale südame, kuhu oli kirjutatud number. Terve päeva sai otsida sama numbriga inimest, kes oli siis sinu südamesõber. Raskeks osutus aga paarilise leidmine ning suurem osa jäid üksikuteks. Südamesõbrad ning kõik ülejäänud soovijad said tulla tegema ka pilti, mida võib leida SIIT.

Üksteist leidnud südamesõbrad

Meil õnnestus saada ka videole üks serenaadi esitlus. Serenaadi lauldi meie klassivennale Nils Alexandrile ning lauluks osutus Justin Bieber „Baby“.

YFU ehk noorus mõistmise nimel

vahetusõpilane USAs

YFU Eesti on missioonipõhine organisatsioon, mis on Eestis juba 20 aastat tegelenud edukalt rahvusvahelise õpilasvahetuse korraldamisega. YFU tegevuse alustalaks on põhimõte, et jäädakse alati kasumit mitteteenivaks organistatsiooniks, kuid samas üritatakse omalt poolt paljusid õpilasi toetada.

13.-14. veebruaril külastasid meie kooli kaks kunagist YFU vahetusõpilast. Nad olid mõlemad vahetusõpilased USAs. Peamiselt rääkisid nad meile, millised on Eesti ja Ameerika kooli suurimad erinevused ja millised on inimesed. Näiteks, Ameerikas on tavaks, et üks õppetund kestab 50 minutit ja siis on ainult 3 minutit vahetundi. Kui võrrelda Eesti kooliga, siis on erinevus suur. Ameerikas on ka suur osakaal spordil ning suurem osa huviringe toimuvad koolis. Suur erinevus seisneb veel selles, et seal saab valida endale ise tunde, mis sulle meelepärasemad on, mis sarnaneb rohkem juba nagu ülikoolielule. Huvitav oli nende arvates Ameerikas olek ka sellepärast, et nii paljud hakkavad sinu ja Eesti kohta huvi tundma ning sa muutud seal olles palju julgemaks.

Kui sul tekib huvi minna vahetusõpilaseks, siis uuri täpsemat informatsiooni www.yfu.ee

Parim osa inimese elust on ta sõbrad. (Abraham Lincoln)

Täna, 13. veebruaril, algas sõbranädal, millega seoses toimub palju tegevusi. Täna võis näha 1. ja 2. korrusel postkaste, kuhu sai sõbrapäevakaarte posti panna. 1. korrusel sai ka muside, kallide, šokolaadide ja serenaadide tellimusi esitada, mis osutus vägagi popiks.

Otsustasime küsitleda ka ühte müüjat 10A klassist. Sõbrapäevanädala idee tekkis seoses sellega, et kuna sõbrapäev on igalühel mõttes ja taheti koolielu muuta huvitavamaks. Tema sõnul ostavad algklassi õpilased palju rohkem kui põhikooli ja gümnaasiumi omad ning kõige kiiremini lähevad kaubaks väiksed šokolaadid.

Sõbrapost 1. korrusel

Sõbrapost 2. korrusel

Huvilised kullerteenust ostmas

Uus riietumise kord Lilleküla gümnaasiumis

1. veebruaril koostas Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilasesindus uue riietumise korra. 

1. Riietus koolis on alati puhas ja viisakas.

2. Õpilane kannab vähemalt ühte koolivormi elementi (alates 6. klassidest allapoole).

3. Aktusel ja pidulikel kogunemistel riietutakse pidulikult.

4. Riietus ei tohi olla paljastav. Sobilik ei ole:

   4.1. avar dekoltee;

   4.2. paljad õlad (õlapaeltega pluusid ja maikad);

   4.3. läbipaistev riietus.

5. Riietumisel tuleb jälgida, et aluspesu ei paistaks.

6. Riietus ei tohi olla liiga lühike. Seelikud, kleidid ja püksid ei tohi olla lühemad kui välja sirutatud käte sõrmeotsteni.

7. Dressipüksid ja liiga katkised teksad on koolis sobimatud.

8. Palavate ilmadega on lubatud kanda lühikesi pükse, kuid vältida tuleb vaba aja pükse (nn. "surfipükse")

9. Sisejalatsiteks ei sobi spordijalatsid (sporditossud.

10. Koolimajas ei kanta peas kapuutsi ega mütsi.

Omalt poolt loodame, et kõik õpilased järgivad neid reegleid. 

Riided otsivad omanikku!

Kindlasti on kõik hommikuti kooli minnes näinud enne garderoobi suurt riiete ja jalanõude hunnikut. Seal on kõik asjad ilma omaniketa ning nad otsivad endale omanikku. Kui oled kaotanud oma lemmikpluusi või jalanõud, siis mine julgelt sealt otsima, ehk leiad üles.

Mida teha kui külm teeb liiga?

        Seoses veebruarikuuse käreda pakasega otsustasime anda paar nõuannet, kuidas kaitsta ennast külma eest. Need on küll juba ammu teada tuntud tõed, kuid nagu on ka varem öeldud: „Kordamine on tarkuse ema.“.

        Otsustasime küsitleda ühte algklassi õpilast Karmelyt (1C klass). Küsisime talt, kuidas ta kaitseb end külma eest ning kas talle meeldib, kui väljas on –25 kraadi külma. Sellele vastas ta, et talle ei meeldi selline külm ilm üldse ja kool võiks ära jääda. Kooli ärajäämine on arvatavasti suurema osa õpilaste soov. Tüdruk vastas kohe ka, et tuleb panna soojalt riidesse ning panna kätele kreemi.

Küsitlesime ka ühte algklassi õpetajat, mida tema soovitaks, et külm liigselt ei näpistaks. Tema soovitus oli kanda sõrmikute asemel pakse labakindaid, ja et on olemas ka palju naha- ja juuksehooldusvahendeid, mis kaitsevad sinu juukseid ja nahka liigsete miinuskraadide eest. 

       Seega paneme kõigile südamele, et nad ikka soojalt riidesse paneks ja ei külmetaks. Kevad ei ole enam kaugel!

THE B-TEAM IS BACK!

Möödas on juba palju aega ning oktoobrikuu tegijatel on jälle aeg tööd tegema hakata. Toome taas teieni uuemad ja põnevamad kooli uudised. Jälgige kindlasti ka edaspidi meie blogi ja saad teada, mis koolis toimub. Meenutuseks meist vaadake üle meie tutvustusvideo.