Miksteatri etendus "Telefonilood"

14. oktoobril toimus algklassidele teatrietendus "Telefonilood". Etendus rääkis, et kunagi elas Vareses sinjoore Bianchi. Ta oli ühe firma esindaja ja ta reisis kuus päeva nädalas mööda Itaaliat. Ta jõudis koju pühapäeval ja lahkus juba esmaspäeval. Enne lahkumist ütles ta tütar talle, et isa jutustaks talle igal õhtul ühe jutu. Isa helistas ning jutustas igal õhtul ükskõik, kus kohas ta viibis oma tütrele ühe loo. Osades olid Kristo Toots, Aita Vaher ja Kaido Rannik. Lavastaja oli Kaido Rannik. Näitlejad oskasid oma osasid väga hästi välja mängida ja seega oli etendus huvitav. Õpilased jäid teatriga rahule ning see meeldis neile väga. Kindlasti jääme ootama järgmist Miksteatri etendust.

                                                                       (Miksteatri näitlejad)

Pilte etenduse kohta saab näha SIIT 

Põnevaid seiklusi ettelugemispäeval

Ettelugejad 11 B klassist Gerli ja Tarmo

20. oktoobril oli ettelugemispäev, mille raames lugesid gümnaasiumi õpilased põhikoolile raamatuid ette. Tegime intervjuu ühe kuulaja ja ühe ettelugejaga.

Karl-Indrek  8 A

Mida arvad sellest, et õpilane luges teile raamatut ette?

See oli väga arendav. Mulle meeldis see.

Kas sa arvad, et selliseid üritusi võiks veel olla?

Jah

Miks?

Sest siis jäävad tunnid ära.

Sandra Marie  11 B

Mis raamatut te ette lugesite?

„Lase jalga” ütles Matilda Markström Annika Holmi raamat.

Kuidas lapsed reageerisid, et te neile raamatut ette lugesite?

Kuna enamus teadsid, et me tuleme, siis nad olid väga kihinal, õhinal ja kui me lugesime, siis nad suutsid kuulata, mis oli väga üllatav.

Kas nad oskasid pärast ka küsimustele vastata?

Minu suureks üllatuseks jah.

Kalevipojad koolis

Meie koolis käidi filmimas paari „Kalevipoegade“ stseeni

Tiheda filmimise kõrvalt õnnestus meil saada intervjuu saate "Kalevipoegade" režissööriga.

Tere, Kes te olete ja mille pärast te siin olete?

Minu nimi on Ergo Kuld, ma olen „Kalevipoegade“ režissöör, operaator, ja me oleme täna siin filmimas paari stseeni järjekordsesse kalevipoegade episoodi.

Aga miks just meie kool?

Ei oskagi öelda, tegelikult otsustab seda tavaliselt meie produktsioon, ehk siis tegevprodutsent või peaprodutsent. Aga miks mitte, ma olen siin enne ka filmimas käinud, „Saladusi“ ja isegi mõne teise võttega, et väga tore kool ja väga vastutulelikud inimesed reeglina. Kindlasti ka väga toredad ja andekad lapsed.

Tänane võte oli ka väga õnnestunud ja ei olegi midagi öelda et, kõik noored on sündinud näitlejad. Ütleme nii, et tänapäeva noortel see ilmselt on tingitud sellest, et noortel pole kaamera kartust. Kõik on hästi loomulikud ja ei ole mingit pukestatust, ega ülepunnitamist või mingit nägude tegemist või grimassitamist. Kõik on väga tore, loomulik ja orgaaniline.

Aga millal me seda stseeni saame Kanal 2-es näha?

Kanal 2-st saab seda stseeni vaadata. Tegelikult kahest erinevast episoodist on need stseenid pärit. Need on seitsmes ja kaheksas episood. Aga millal nad eetris on, võibolla kõige lihtsam oleks lugeda niimoodi, et üleeile oli eetris meil neljas osa ja siis lugeda edasi kolm osa, siis on seitsmes osa ja siis on need stseenid eetris. Et ma ei oska kuupäevi öelda täpselt.

Jääme siis ootama ja aitäh teile!

Palun, palun!

Intervjuu uute Lilleküla õpetajatega

Meie kooliperega liitus see õppeaasta päris palju uusi õpetajaid. Seega otsustasime teha nendega intervjuusid.

Annika Vilu

Inglise keele õpetaja Annika Vilu

Mis koolis te enne töötasite?

Tallinna 37. Keskkoolis.

Mitu aastat olete te õpetajana töötanud?

Otseselt koolis põhikohaga töötamisega alustasin ma aastal 2006. Enne seda olin ma ühe veerandi asendusõpetaja Viimsi Keskkoolis, ja veel enne seda töötasin ma kuskil 2 nädalat Tallinna Rocca al Mare koolis.

Kas te olete saanud selle aja jooksul ka mingisuguseid preemiaid, tunnustusi või tänukirju?

Õpilaste poolt küll aga mitte juhtkonna poolt.

Miks te valisite just selle kooli?

Juhtus niimoodi, et mulle kirjutas õpetaja Meeri Sild ja ma tulin siia tööle.

Kas teil on rääkida mõni huvitav jutt seoses õpetamise või õpilastega?

Neid on väga palju, aga hetkel ei tule kohe meelde ükski. Näiteks, igakord 6 B klassist Jürgen räägib oma nädalavahetuse seiklustest.

Saksa keele õpetaja Kersti Seeba

Mis koolis te ennem töötasite?

Ma olen töötanud paljudes koolides. Põlva Ühisgümnaasiumis, olen töötanud veel Tallinna Pedagoogilises Seminaris siis veel Kristiine gümnaasiumis ja  Lilleküla gümnaasiumis.

Mitu aastat olete te õpetajana töötanud?

Ma ei ole lugenud aastaid, sest mulle ei meeldi aastaid lugeda.Aga kui ma nüüd mõtlen, siis peale ülikooli 1982 asusin ma tööle siinsamas Lilleküla koolis ja praegu on aasta 2011 ning maha võtta veel kaksikute sünd seega ikka päris pikka aega. Mulle ei meeldi aastaid lugeda.

Kas te olete selle ajajooksul saanud ka mingisuguseid preemiaid, tunnustust või tänukirju?

Loomulikult. Kes teeb, seda ka tunnustatakse, kui sa teed tööd hästi. Aga mina olen jälle imelik inimene selle kohapealt, kuna ma ei aja karikaid taga. Aga 2004 olin aasta õpetaja . Aga ma jällegist ei pea neid tiitleid tähtsaks.

Kas teil on rääkida mõni huvitav jutt või seik seoses õpetamisega?

Kindlasti on olnud naljakaid juhtumeid, aga ei tule kohe meelde niiviisi. Me just 11. klassis õpime linnaelu ja maaelu erinevusi ja ma tõin just näite ühest Eesti tütarlapsest, kes avastas, kui tore on Saksamaal elada.Ta võttis endale eesmärgiks, et ma leian nüüd ühe noormehe, kellega abielluda. Siis ta leidiski selle noormehe, aga kohe nad ei abiellunud, et kihlaperiood oli ka ja siis see noormees viis ta oma vanemate koju maale. See siis oli päris korralik talu, kus kasvatati sigu, visati sõnnikut, kaevati maad, rohiti, istutati juurvilju. Oli siis hästi korralik talu ja väga palju tööd. Neiu ehmatas kohe ära, sest ta ei sobinud sinna. Ta ei saanud oma kunstküüntega seal hakkama jne. Selline lugu siis, et see „kullakaevur“ katkestas kihluse ja loobus sellest mõttest abielluda sakslasega, sest see reaalsus, millega ta seal kohtus, ei vastanud sellele ettekujutlusele, mis tal elust Saksamaal oli. Põhjus, miks ma seda räägin, on see, et see oli naljakas seepärast, et oli huvitav vaadata selle neiu illusiooni purunemist. Neiu oli pärast seda kogemust palju targem ja küpsem. Veel üks lugu on ka, et kui ma olin just ülikoolist tulnud ja ma siia õpetama asusin, siis oli üks klass, kes oli humoorikas. Oli plakatite võistlus õpetajate päevaga seoses, mida peeti ka nõukogude ajal, kus siis joonistati oma klassi aineõpetajaid. Mina olin siis joonistatud kui Hitleri armee sõdrur ja siis ma sain aru, et saksa keele õpetajad peavad arvestama sellega, et saksa keelt seostatakse Hitleriga ja kuna keel on raske ja nõuab töö tegemist, hakatakse sind vaatama natukene nagu ahistaja rollis. Pealetükkiv ja nõudlik, aga kui sa seda ei ole siis kahjuks pole neid ka tulemusi. Ma võin rääkida ka õpilastest, et kes on saksa keelt õppinud, on oma elu mingil moel sidunud selle keelega. Nad on õppinud seda korralikult ja see on nagu eesmärk ning  see on vahend oma elu korraldamiseks . Päris mitmed on tänu oma saksa keele oskusele läinud Saksamaale õppima. Nad on enda jaoks teadvustanud, et seda keelt on olnud vaja. Kui rääkida õpetajate tunnustamisest, siis ma arvan, et õpilased tunnustavad õpetajaid.

Nafei Chang

Hiina keele ja kultuuri õpetaja Nafei Chang

Kus te töötasite varem?

Ma tulen Hiinast ja ma olen hiina keele õpetaja. Ma töötasin varem Hiina Kunsti keskuses.

Kui kaua olete te hiina keelt õptanud?

Ma olen õpetanud seda umbes 3 aastat.

Milline oli teie esmamulje meie koolist?

Mulle meeldis see väga. Eriti meeldivad inimesed, sest nad on väga armsad ja toredad.

Kas teil on rääkida mõni huvitav jutt seoses õpetamisega?

Alguses oli naljaks võib olla see kui ma kuulsin kuidas õpilased hääldasid hiina keelseid sõnu. Nad ütlevad sõnu hästi teistmoodi aga ma arvan, et me mõistame üksteist.

Matemaatika õpetaja Raivo Kelp

Mis koolis te ennem töötasite?

Raivo Kelp

Forseliuse gümnaasiumis Tartus.

Mitu aastat olete te õpetajana töötanud?

See on nüüd teine aasta.

Kas te olete saanud ka mingisuguseid preemiaid, tunnustusi või tänukirju selle aja jooksul?

Ei ole, sest see on alles nii lühike aeg.

Miks te just siia kooli õpetama tulite?

Aga nii juhtus. Siin oli vaba töökoht ja otsustasin siia tulla.

Kas teil on rääkida mingi huvitav jutt või seik õpetamisega seoses?

Mul ei tule nüüd otseselt meelde, aga kindlasti on olnud.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Edward Kess

Edward Kess

Millises koolis olete enne töötanud?

37. Keskkoolis 11 aastat.

Mitu aastat olete üldse õpetajana töötanud?

12 aasta algas.

Kas olete sel ajal saanud ka mingeid preemiaid, tunnustusi või tänukirju?

Jah, ma olen Innovaatiline õpetaja 2008, olen saanud preemiaks Draamateatri preemia laste teatrisse viimise eest, ma olen valitud korduvalt 37. Keskkoolis aasta õpetajaks, niiet preemiaid on olnud küll. Ma olen saanud kaks korda järjest Innovaatilise teo preemia, nii eelmisel kui üle-eelmisel aastal.

Miks te just siia kooli õpetama tulite?

Oli aeg vahetada. 11 aastat ühes töökeskkonnas töötamine, et inimene areneks, siis ta peaks vahetama keskkonda nagu teiegi lähete ülikooli varsti. Uued arengud, uued väljakutsed.

Kas teil on mõnda huvitavat juttu, mis on õpetamisega seoses õpilastega koos?

Kui te vaatate klassis ringi, siis te näete naljakaid juhtumeid. Neid naljakaid juhtumeid on nii palju, et teine kord rääkides, siis kaob pool võlu ära. Need on sellised koomilised situatsioonid või  huumor. Samas on väga erilised hetked siis, kui on noored, kes on tunnis, naudivad huumorit, samal ajal õpivad, vaid ei rooma selili klassi põrandal ja ei röögi. Tahan öelda seda, et tegelikult on neid häid situatsioone mitmeid, aga nende ümberjutustamine sageli raske, sest peab olema olukorras kohe juures.

Kool tähistas oma 36. sünnipäeva

Tallinna Lilleküla gümnaasium sai sel aastal 36. aastaseks. Kooli sünnipäeva ei tähistatud suurelt, vaid pandi välja näitus kooli ajaloost. Piltidel oli näha, milline oli kool kunagi. Erinevus tänapäevase koolieluga oli suur. Tol ajal polnud uhkeid arvutied ega nutitelefone ning suur erinevus oli ka riietusel. Pildid olid üleval huvilistele terve nädala.

Palju õnne, õpetaja Edward Kess!

Edward Kess

Esmaspäeval, 17. oktoobril, intervjueerisime eesti keele ja kirjanduse õpetajat Edward Kessi, kes sai Draamateatrilt preemia.

Kuulsime, et olete saanud mingi preemia, äkki räägiksite millise?

See on Draamateatri tunnustus eesti keele õpetajatele, kes käivad õpilastega teatris. Reedel oli eesti keele ja kirjanduse õpetajate üritus Draamateatris, kus valiti välja viis õpetajat, kes on väga palju käinud lastega teatris ja mina olen üks neist viiest. Veel ülejäänud neli olid Arte gümnaasiumist, Reaalkoolist, Gustav Adolfi gümnaasiumist ja Inglise Kolledžist.

Mis tunne on kui selline preemia teile anti?

Ikka on tore tunne, kui märgatakse õpetajat, kes käib lastega teatris ja mina käin lastega teatris, sest teater on kirjanduse üks osa. 

Nädalaga võib toimuda nii mõndagi, kuid mis toimus meie koolis?

Oktoobrikuu esimest poolt kokkuvõtlik video.
Koolis toimus nädalaga nii mõndagi. Intervjuud "Kalevipoegade" režissööriga, meie kooli abituriendiga, kahe noorsootöötajaga ja palju muud huvitavat. HEAD VAATAMIST!

Õpetajate ja abiturientide tähtis päev.

Reedel, seitsmendal oktoobril peeti Lilleküla koolis õpetajate päeva. Esimest tundi andsid õpetajad ise, aga kaks järgmist juba meie kooli abituriendid. Peale kolmandat tundi kogunesid õpetajad ja abituriendid kooli aulasse, kus 12.A klassi õpilane pidas kõne. Peale seda tuli tants, mida esitasid meie kooli õpilased ning hiljem astusid õpetajad ülesse oma huvitava etteastega. Pärast etteasteid  jagati õpetajatele õhupalle, kuhu oli peale kirjutatud tsitaate nagu näiteks, et "Pole võimalik olla masenduses, kui sul on õhupall" ning "Palju edu ja jaksu". Peale seda läks suurem osa õpetajad koolitusele ning sellega sai meie kooli õpetajate päev läbi.

Pilte õpetajate päeva kohta saab SIIT.

Tähtsad külalised Soomest

Jorma Lempinen, Madean Altsoo,Markku Oksanen

2.oktoobril käisid Lilleküla koolil külas kaks tähtsat inimest- härra Jorma Lempinen, kes on Soome Eesti- fondi juhatuse esimees ning härra Markku Oksanen, kes on Soome Eesti-fondi esindaja. Nad on pärit Soome Eesti- sihtasutusest. Neid võttis vastu soome keele õpetaja Madean Altsoo ning kooli direktor Jaan Paas. Nad olid meie koolis sellel põhjusel, et nad tahavad anda ühele tublile Eesti koolile, kus õpetatakse soome keelt, Aino Kallase nimelise auhinna.

''OHHOO!''

4. oktoobril 6. tunni ajal valmistasid 5.-12. klassi õpilased ’’OHHOO!’’ võileivatordi võistluse raames sööklas võileivatorte. Igast klassist oli oodatud osalema 2-liikmeline võistkond. Kaheteistkümnendatest klassidest polnud aga ühtegi esindajat. 

5. oktoobril pärast 3. tundi toimub aulas võileivatortide oksjon, kuhu on oodatud kogu koolipere. Oksjoni tulu läheb õppeköögi sisustamiseks.

Seoses selle üritusega intervjueerisime kolme võistkonda, kes olid nõus vastama küsimustele.

Kust saite tordi retsepti? Miks just selle retsepti valisite?

''Tiimikaaslase Jarmo ema andis retsepti. See on maitsev retsept ja me oleme seda ennemgi teinud.'' (Stina Maria, 5.C)

''Nilsi vanavanaisa leiutas selle retsepti. Kellelgi pole õnnestunud see nii hästi kui meil.'' (Tarmo, 11.B)

''Klassijuhataja soovitas meile seda.'' (Anne-Laura, 11.A)

Miks peaksite just teie võitma?

''Sest me kasutame värskeid tooraineid.'' (Stina Maria, 5.C)

''Me ei ole nii isekad, et arvaks, et peame võitma.'' (Tarmo, 11.B)

''Meie eesmärk on saada koolile piisavalt kasumit, et kool saaks endale uued tööriistad soetada.'' (Nils Alexander, 11.B)

''Sest see on tehtud hoole ja armastusega. Lihtne, aga täis armastust.'' (Anne-Laura, 11.A)

Miks just teie enda klassi esindate?

''Me tegime klassis loosi tüdrukutest ja poistest ning meie kaks võitsime.'' (Stina Maria, 5.C)

''Me ei teinud loosi, me tahtsime ise esindada enda klassi.'' (Anne-Laura, 11.A)

Mis on see komponent, mis toob teile võidu?

''See on meie salajane komponent- suitsukana.'' (Nils Alexander, 11.B)

11.A klassi võistkond- Anne-Laura ja Maarit

5.C klassi võistkond- Jarmo Jevonen ja Stina Maria

11.B klassi võistkond- Tarmo ja Nils Alexander

Rebaste raske nädal

Eelmine aasta olime meie koolis rebaste rollis ning saime tunda, mida kujutab endast rebaste ristimine. See aasta olime me pigem pealtvaatajate rollis. 26.–30. september toimus meie koolis rebaste retsimine. Selle nädala jooksul korraldati värsketele rebastele erinevaid katsumusi. Näiteks, nad pidid terve nädala koolikoti asemel ämbritega koolis käima, nende näod olid koguaeg kaunite joonistustega kaetud, riietus oli mõnel vägagi teemakohane, klassi peale taldrikutäie sibulat ketšupiga sööma ning nii poisid kui ka tüdrukud pidid neile ette näidatud liigutustega tantsima. Need on ainult vähesed teod, mida nad pidid korda saatma. Toimus ka kõige „hullem” katsumus, mis toimus viimasel päeval peale tunde. Seal pidid nad erinevaid ülesandeid täitma. Lähemalt saab vaadata all olevast videost.

Pilte näeb SIIT.

Tallinna aasta parim õpetaja on õpetaja Lagle Matto

Nii nagu eelnevatel aastatel siis ka see aasta valiti kooli parim õpetaja ning seekord osutus selleks matemaatikaõpetaja Lagle Matto. Olles sellest kuulnud, tormasime meie, kiirreageerijad grupist The B-Team kohale, et asjast selgust saada.

Kuidas teil õnnestus saada aasta Parima Õpetaja tiitel?

Minu kolleegid valisid mind. Meil iga aasta toimub see üritus. Mina ei ole ainuke. Neid õpetajaid on olnud palju nagu näiteks Meeri Sild, Kristel Mäekask jne.

Mida te selle tiitliga peale hakkate?

Ma püüan vastavalt käituda ehk siis üritan end korrale kutsuda.

Kuidas teile see tiitel meeldib?

Väga meeldib. See tähendab kolleegide tunnustust.

Kas sel tiitlil ka mingi auhind on?

Jah, on küll. Ma sain sinise tunnistuse ning rahalise preemia.

Mida te kavatsete selle rahalise preemiaga peale hakata?

Suurema osa kulutan ma magusa peale ning ülejäänud midagi isiklikult mulle.

                                                          Õpetaja Lagle Matto

Liikluses liiklemas

3. oktoobril käis esimese ja teise klassi õpilastele liiklusohutusest rääkimas politseinik Liina Soodla. Õpilastele räägiti kiivri kandmise tähtsusest ja kui hoolikas peab olema teed ületades, sest kõik autojuhid ei jää alati seisma, kui näevad lapsi sebra ees ootamas. Õpilased kuulasid hoolega ja võtsid ka ise osa. Nad rääkisid enda seiklustest liikluses. Lisaks saime intervjuu kolmelt esimese klassi õpilaselt. Nende nimed on Laura(1B), Greteli(1C) ja Nele-Liis(1C). Neile kõigile meeldis liikluspäev väga ning õppisid veel palju uut, mida nad varem ei teadnud. Põhiteemaks oli, et tuleb alati järgida liikluseeskirju ning olla liikluses väga tähelepanelik. Küsimuse peale mida uut nad õppisid vastasid nad, et ei tohi kunagi kedagi sõiduteele tahtlikult lükata ning kui sisened trolli, siis on alati soovituslik minna esimesest uksest. Nad kõik lubasid olla liikluses edaspidi väga tähelepanelikud.

Paljud lapsed teadsid juba varasemalt liikluse tähtsamaid reegleid, aga nagu õpetaja ütles :“Kordamine on tarkuse ema!“

See tund tuli lastele kindlasti kasuks ja oli lõbus vaheldus.

The B-team on siin!

Kätte on jõudnud oktoobrikuu, millega algas ka Lilleküla üheteistkümnendate klasside koolielu kajastamine. Esimest kuud kajastab 11b klassi meediarühm The B-team. Me mõtlesime teha tutvustusvideo, mille käigus arenes välja ka meie rühma nimi.  Seda videot näitati ka 3. oktoobril  Lilleküla kooli telekates, aga kahjuks polnud igalpool heli piisavalt hea. Videot tehes sai palju nalja ja  häbi tuntud, aga välja kukkus päris naljakas.

HEAD VAATAMIST!