Tuesday, February 21, 2012

Jalad kõhu alt välja ja kelgutama!

Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3.veebruarist 9.märtsini. Vastlapäeva nimetus on pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Kunagi algas pärast vastlapäeva seitsmenädalane suur paast. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.

Eesti vastlapäevakombestik:

Tuli varakult tõusta, siis oled aasta otsa virk.

Toit kogu päeva laual- nii jätkub seda terveks aastaks.

Silmi tuli pesta 9 korda, siis ei tule suvel sääsed tülitama.

Süües ei tohtinud sõrmi lakkuda, muidu lõikad suvel noaga sõrme.

Kõige iseloomulikumaks tegevuseks vastlapäeval oli liulaskmine, millega taotleti head linakasvu. Lõigati juukseid, hobustel saba ja lakka, et need hästi kasvaksid.

Kõik naistetööd – ketramine, nõelumine, kudumine jne. - olid vastlapäeval keelatud. Kes keelu vastu eksis, sel pidid kasvama "õige virinad ja närused lambad" või "luised ja takused linad". Küll aga soovitati vastlapäeval paelu punuda - siis on sead suvel hästi vagusad.

Vastlapäev oli paljuski naiste püha; naised käisid sel päeval kõrtsis linapikkust joomas. Seda joodi enamasti otse pudelist – siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma.

Naised uskusid, et kui vastlakuu laseb ennast vaadata, siis saab tema käest endale aastaks ilu ja tervist nõutada. Juukseid kammiti hoolega. Usuti, et kui tüdruk läheb vastlapäeva öösel ristteele, teeb lume sisse hernestest risti ja selle kohal kükitades häda teeb, võib kutsuda välja Vanatühja, kes sellise teo peale igasuguse soovi võis täita.

Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.

Vastlapäeva ilmatarkused:

  • On vastlapäeval sula, tuleb lühike kevad.
  • On vastlapäeval külm, tuleb külm kevad.
  • Kui vastlapäeval tuiskab, saab palju vilja.
  • Pikad jääpurikad ennustavad pikka lina.
  • Tuul ennustab rohket marjasaaki.
  • Lumesadu- palju putukaid suvel.

Ekslusiiv: Tõnis Lukas

Foto: Wikipedia
11.B klassi poisid Daniel Leevik ja Mihkel Murd käisid täna, 21. veebruaril Tiigrihüppe sihtasutuse 15. sünnipäeva konverentsil. Konverentsil viibis mitmeid tähtsaid isikuid, sealhulgas meie president Toomas Hendrik Ilves, haridusminister Jaak Aaviksoo ning ka endine haridusminister ja praegune riigikogu liige Tõnis Lukas, kes oli piisavalt lahke andmaks meile intervjuud pärast konverentsi esimest poolt.

Härra Tõnis Lukaselt küsiti esimese asjana, kuidas talle senini on meeldinud konverents. Endine minister vastas koheselt, et see on pidulik konverents, kus tehakse kokkuvõtteid ning mis tunduvad päris asjalikud. Tõnis Lukasele tundus huvitav veel see, kui kaugele on jõutud tehnoloogia arenguga koolides ning pidas seda huvitavaks aineks kõigile, kes on kohale tulnud.

Teisena ei saanud küsimata jätta seda, mida peaks muutma koolides infotehnoloogia vallas. Sealt saime vastuseks, et kindlasti õpetajate ettevalmistust tehnoloogia kasutamisel. Infotehnoloogia peab Lukase sõnul olema meie õppeprotsessis kasulik, sest selle väärkasutamisel võib see meile kahju tuua või paremal juhul pole meile sellest lihtsalt kasu. Kui õigesti kasutada, siis muudab see õpilase õpikeskonna paremaks ning teadmised jäävad paremini külge. Lukas hoiatab veel meid, et me iga väiksema asja pärast ei läheks vaimustusse, sest osa neist tekitavad ka mängusõltuvust ning see võib meile hoopis häda kaasa tuua, kuid kokkuvõtteks on tehnoloogial väga palju potensiaali ning mitmeid võimalusi.

Viimasena mainitud, kuid mitte tähtsusetu küsimusena sai küsitud tema enda arvamust tehnoloogia arengust koolides tänapäeval. Lukase sõnul võimaldab teadlaste tasemel tehnoloogia väga palju, kuid koolis seda viimast taset rakendada ei ole võimalik. Lisaks peaks koolis tehnoloogia vallas olema head ja sõbralikud suhted ning kõik vahendid peaksid juba mujal läbiproovitud olema. Kuigi tehnoloogia areneb "hirmsa" kiirusega, siis noored on kindlasti tehnoloogia arenguga rohkem kursis kui õpetajad ja vanemad.

Sunday, February 19, 2012

Karvased ja sulelised

Algklassides toimusid loomapidamisalased tunnid, kus arutati, kuidas oma lemmikute eest hoolitseda.


Lemmikloomadele tuleb süüa anda, nendega võib mängida, kuid mitte neile haiget teha. Väikeste puuriloomade korral, tuleb nende elukeskkonda puhastada ja korras hoida ning nendega õrnalt ümber käia. Kõikide lemmikutega kaasneb suur vastutus ja neid ei tohi pikaks ajaks hooletult üksi jätta.

Thursday, February 16, 2012

Elina Pähklimägi meil külas

15. veebruaril käis Elina Pähklimägi, vabakutseline näitleja, meie kooli näiteringilastel külas ja vastas rõõmsalt nende küsimustele. Muidugi olid oodatud ka kõik teised huvilised. Lapsed olid ette valmistunud, ja väga huvitas neid „Kättemaksukontor“. Elina rääkis ka oma näitlejateest ja sellega kaasnevatest naljakatest juhtumistest.

Foto: Harlei Silversten Romanski

Mõningad küsimused, mis Elinalt küsiti:

Kuidas iseloomustate Häidi rolli „Kättemaksukontoris“?
Marioni vastand. Ta on vist minevikus haiget saanud ja sellepärast pole nii avatud. Ta ei löö millegi ees risti ette. Maksimalist. Millegi pärast ei leia endale normaalset meest.

Kuidas on lihtsam mängida, kas laval või kaamera ees?
Neid kahte ei saa võrrelda. Lavastuses läheb kõik enamasti konkreetses järjekorras, ja tead, kust alustad ja kuhu välja jõudma pead. Filmi tehes võetakse duubel, peale seda võibolla kohv, siis jälle duubel, aga järjekord võib olla täiesti ebaloogiline ja ise ei teagi, mis neist duublitest lõpuks kokku pannakse.

Milline on teie arvates hea näitleja?
Hea näitleja julgeb laval olla kole. Kõik teavad, et meigiga saab teha end ilusaks, aga teine asi on lasta end kohe mõnuga koledaks võõbata.

Kas teil on kunagi lavahirm olnud?
Jah, lavaka aegadel, aga enam pole ammu olnud.

Kuidas olete harjunud „Kättemaksukontori“ tõttu tekkinud tähelepanuga?
Ei olegi. Kõige hullem on see, et ei saa enam rahulikult poeski käia. No lastest ma saan aru, aga üks hetk mõistsin, et mingi mees jälitab mingi kaameraga. Keeruline on väljas peolgi käia.

Mida te teete, kui teist ajakirjanduses midagi halba kirjutatakse?
Selle peale ei saagi midagi teha. Kaeban telefonis sõbrannale ja elan edasi.

Te olete pikk ja ilus, kas olete kunagi mõelnud modellikarjääri peale?
Ei.

Kuidas laval õigel ajal nutma hakata?
Selleks tuleb end õigesse emotsionaalsesse seisundisse viia. Või siis kasutada sellist asja nagu glütseriin, mida pannakse silmanurkadesse ja mille aurud panevad pisarad voolama.


Kui kell sai kolm, jagas Elina autogramme, kallisid ja tehti pilte. Siis aga tõttas ta edasi prantsuse keele tundi. See oli mõnus pärastlõuna, kõik kuulasid huviga ja kohtumisega jäädi rahule.

Tuesday, February 14, 2012

Kes on sinu südamesõber?

Meie sõbrapäev jätkus ka 14. veebruaril ning siis oli tegevusi palju rohkem. Nimelt, eelmisel päeval tellitud serenaadid, musid, kallid, šokolaadid ja posti pandud kaardid jõudsid nüüd sõpradeni. Tublid õpilasomavalitsuse liikmed tegelesid terve koolipäeva kaartide jagamise, põsemuside andmise ning serenaadide esitamistega. Terve kool oli kaunistatud südametega ning hommikul kooli tulles sai igaüks ka endale südame, kuhu oli kirjutatud number. Terve päeva sai otsida sama numbriga inimest, kes oli siis sinu südamesõber. Raskeks osutus aga paarilise leidmine ning suurem osa jäid üksikuteks. Südamesõbrad ning kõik ülejäänud soovijad said tulla tegema ka pilti, mida võib leida SIIT.

Üksteist leidnud südamesõbrad

Meil õnnestus saada ka videole üks serenaadi esitlus. Serenaadi lauldi meie klassivennale Nils Alexandrile ning lauluks osutus Justin Bieber „Baby“.


YFU ehk noorus mõistmise nimel

vahetusõpilane USAs
YFU Eesti on missioonipõhine organisatsioon, mis on Eestis juba 20 aastat tegelenud edukalt rahvusvahelise õpilasvahetuse korraldamisega. YFU tegevuse alustalaks on põhimõte, et jäädakse alati kasumit mitteteenivaks organistatsiooniks, kuid samas üritatakse omalt poolt paljusid õpilasi toetada.

13.-14. veebruaril külastasid meie kooli kaks kunagist YFU vahetusõpilast. Nad olid mõlemad vahetusõpilased USAs. Peamiselt rääkisid nad meile, millised on Eesti ja Ameerika kooli suurimad erinevused ja millised on inimesed. Näiteks, Ameerikas on tavaks, et üks õppetund kestab 50 minutit ja siis on ainult 3 minutit vahetundi. Kui võrrelda Eesti kooliga, siis on erinevus suur. Ameerikas on ka suur osakaal spordil ning suurem osa huviringe toimuvad koolis. Suur erinevus seisneb veel selles, et seal saab valida endale ise tunde, mis sulle meelepärasemad on, mis sarnaneb rohkem juba nagu ülikoolielule. Huvitav oli nende arvates Ameerikas olek ka sellepärast, et nii paljud hakkavad sinu ja Eesti kohta huvi tundma ning sa muutud seal olles palju julgemaks.

Kui sul tekib huvi minna vahetusõpilaseks, siis uuri täpsemat informatsiooni www.yfu.ee

Monday, February 13, 2012

Parim osa inimese elust on ta sõbrad. (Abraham Lincoln)

Täna, 13. veebruaril, algas sõbranädal, millega seoses toimub palju tegevusi. Täna võis näha 1. ja 2. korrusel postkaste, kuhu sai sõbrapäevakaarte posti panna. 1. korrusel sai ka muside, kallide, šokolaadide ja serenaadide tellimusi esitada, mis osutus vägagi popiks.

Otsustasime küsitleda ka ühte müüjat 10A klassist. Sõbrapäevanädala idee tekkis seoses sellega, et kuna sõbrapäev on igalühel mõttes ja taheti koolielu muuta huvitavamaks. Tema sõnul ostavad algklassi õpilased palju rohkem kui põhikooli ja gümnaasiumi omad ning kõige kiiremini lähevad kaubaks väiksed šokolaadid.

Sõbrapost 1. korrusel

Sõbrapost 2. korrusel

Huvilised kullerteenust ostmas